Noorsootöö programm

Kasutajalt -
Mis see on? Noorsootöö programm on vähemalt 10 kuud kestev sündmuste sari või Tartus tegutseva noorteühingu aasta tegevuskava, mis on korraldatud Tartu noortega koostöös ja suunatud Tartu noortele. (§ 3 p 3)

Miks Tartu linn seda toetab? Noorsootöö programmi toetamise eesmärk on soodustada Tartu noorsootöö mitmekesisust ja tõenduspõhisust. (§ 2 p 4, § 23)

Kes võib taotleda? Noorsootöö programmi toetust võib taotleda juriidiline isik. (§ 6²)

Millal on taotlemise tähtaeg? Toetuse taotlus esitatakse kultuuriosakonnale hiljemalt programmi toimumisele eelneva kalendriaasta 1. septembriks. (§ 4 p 1)

Näide. Soovite programmi läbi viia 2021. aastal. Toetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt 1.09.2020.

Mida toetatakse? Noorsootöö programmi raames toetatakse organiseeritud noorsootööalast tegevust, sealhulgas noortele suunatud koolivaheajaprogrammide, noorte ja noorsootööühingu tegevuste, ettevõtmiste ja sündmuste korraldamist ja läbiviimist. (§ 25 p 1)

Mida ei toetata? Noorsootöö programmi raames ei toetata üldhariduskoolikeskseid tegevusi. (§ 25 p 2)

Kas nõutav on kaasfinantseering? Noorsootöö programmile toetuse saamise eelduseks on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 25% ulatuses programmi kogumaksumusest. (§ 26 p 1) Omafinantseeringuks võib olla muuhulgas vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes. (§ 26 p 2) Omafinantseeringuna vabatahtliku töö kasutamisel peab vabatahtlik töö olema programmi olemusega seotud ja hiljem peab olema kasutatud vabatahtliku töö hulka võimalik tuvastada. (§ 26 p 3)

Kuidas toimub toetuse väljamaksmine? Noorsootöö programmile toimub toetuse väljamaksmine toetuse andmise otsuse alusel pärast toetuse vastuvõtmise ja kohustustega nõustumise kinnitamist allkirjaõigusliku isiku poolt. Toetus makstakse välja kuni neljas võrdses osas taotlejaga kooskõlastatud aegadel. Toetus kuni 5000 eurot makstakse välja ühes osas.
Noorsootöö programmile toetuse saamisel taotletust väiksemas summas on taotlejal õigus eraldisest loobuda. Eraldise vastuvõtmisega kaasneb kohustus programm taotletud kujul ellu viia (§ 37 p 3), leides selleks täiendavaid oma- või kaasfinantseerimise vahendeid. Programmi sisu, sh kaasatavate arv peab jääma taotlusekohaseks.

Tekstis on toodud viited järgmisele õigusaktile: Tartu Linnavolikogu 25.06.2015 määrus nr 77 Noorsootöö valdkonna toetused.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Soojad soovitused projektikirjutajale

Kasutajalt -
Sissekande kirjutas Krõõt Kiviste. Kogusin siia kokku erinevaid mõtted, mis tekkisid kultuuriosakonnale 15.08.2015 tähtajaks esitatud projektitaotlusi lugedes. Paremaks arusaamiseks liigenda võimalikult palju oma teksti. Loetelud, paksendatud fondid, suurte tähtede kasutamine – kõik, mis kergendab Sinu idee kohalejõudmist, on teretulnud. Projekti nimi on tähtis! Kui oled projekti algusest lõpuni läbi mõelnud ja lahti kirjutanud, siis vaata uuesti otsa oma projekti nimele: kas see ikka iseloomustab kõige paremini seda, mis on Sinu projekti eesmärk? Kas projekti nimi on eristuv? On see võimalikult lühike, aga samas piisavalt täpne? Enne esitamist anna projekt lugeda kellelegi, kes ei ole otseselt Sinu valdkonnaga seotud. Kindlasti leiad kedagi, kelle peal testida: ema, naabrinaine, klassivend või juhuslik mööduja :). Küsi, kas ta sai projekti esimesi punkte lugedes aru, MILLEGA TÄPSELT on tegu? Mis on see, mida reaalselt soovid korraldada? Kas sisuliselt täidavad Sinu eesmärki
Lisateave

Mida tähendab oma- või kaasfinantseering?

Kasutajalt -
Noorsootöö projektide ja programmide nõutav oma- ja/või kaasfinantseeringu määr on 25 % kogusummast. Omafinantseering on taotleja enda panus projekti eelarvesse. Omafinantseeringuks võivad olla näiteks mittetulundusühingu liikmete rahalised annetused, teenuse osutamisega teenitud tulu, osalustasud vms. Omafinantseeringuna aktsepteeritakse Tartu linna eelarvest noorsootöö projektidele ja programmidele toetuse taotlemisel ka mitterahalise panusena vabatahtlikku tööd projekti olemusega seotud määras. Vabatahtliku töö väärtuse määramisel projekti eelarves on aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Näide. Alates 1. jaanuarist 2020  on tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. Projekti elluviimiseks teeb mittetulundusühingu juhatus 10 tundi vabatahtlikku tööd. Palgakalkulaatori abil selgub, et palgafond on tunnis 4,63 eurot, seega palgafond on 10 * 4,63 = 46,3 eurot (Arvestada pole vaja tööandja töötuskindlustusmakset, maksuvaba tulu jms, jätke kõik need lahtrid tühjaks.)
Lisateave